Tõust

Osad neist olid suuremad, neid peetakse njuufade eellasteks, teised olid väiksemad ja neid kutsuti St. John’i koerteks ja tõenäoliselt aretatigi labrador just nendest. Meremehed tõid neid koeri kaasa Inglismaale, kus leiti nad olevat väärt abilised linnujahil.


Tõu sihipärane areng sai alguse Inglismaalt ning esimesed märkmed tõu eellastest on pärit 1814. aastast. Esialgu nimetati seda tüüpi Inglismaale Newfoundlandi saarelt imporditud koeri „St. Johni koerteks”. Alles 60 aastat hiljem hakati kutsuma neid musti, vahel valge märgistusega koeri labradori retriiveriks. Algusest peale hoiti kõrgelt au sees koerte veearmastust, eraldi märgitakse mitmetes dokumentides ära nende kõige tõuomasemaid tunnuseid: vetthülgav topeltkarv ja saarmasaba. Labradori retriiveri dominantne värv on must. Hilisemad ristamised tõid nende mustade (valgete käppade ning koonuga) tõus esile ka pruuni ja kollase värvi ning peagi tunnustati neid värve kui ametlikke labradori retriiveri värve. 1903. aastal tunnustas ka Inglismaa Kennel klubi labradori retriiverit eraldi tõuna.


Tõug on mitmel pool jagunenud kaheks: näituse- ning tööliiniks. See on olnud osaliselt paratamatu, kuna selle tõu algne kasutusala – jaht – on tänapäeva ühiskonnas siiski väiksema seltskonna inimeste hobitegevusala, labrador on aga inimese hea kaaslasena kohanenud ka teisteks tegevusteks, mis pole talle algupäraselt tõuomased (töö-, abi-, juht-, teraapia- , narko- ja pommikoerana, harrastuskoerana).

Labradori retriiverid Eestis

Liinid olid pärit Lätist, Venemaalt ja Soomest ja töötasid edukalt. Iseloomu osas oldi tollal tolerantsemad agressiivsuse ja rivaalitunde suhtes. Alates 2000. aastast on Eestisse imporditud mitmeid koeri välisriikidest, näiteks Soomest, Inglismaalt, USA-st, Itaaliast, Prantsusmaalt, Venemaalt, Leedust, Lätist, Tsehhist, Poolast ja Saksamaalt. Eestis ei ole veel liinid jagunenud kaheks, töö- ja näituseliiniks, kuigi on sisse toodud koeri mõlemast liinist.


Labradori retriiverite pesakondade sünni arv on Eestis olnud jätkuvalt oma arvukuselt esimese kolme seas. Eesti Kennelliidu registri andmetel sünnib aastas 150-200 labradori kutsikat.