Labradori retriiver
PÄRITOLUMAA: Suurbritannia.
KEHTIVA AMETLIKU STANDARDI AVALDAMISE KUUPÄEV: 13.10.2010.
KASUTUS: Retriiver.
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 8: Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad.
Alarühm 1: Retriiverid.
Töökatsetega.
LÜHIÜLEVAADE TÕU AJALOOST:
Üldiselt arvatakse, et labradori retriiver on pärit Newfoundlandi saarelt, kus sarnase välimusega koeri kasutati kalapüügil. Tegemist on suurepärase veekoeraga, kellel on veekindel karv ning omapärane saba, mis kujult sarnaneb saarma omale. Võrreldes teiste tõugudega, ei ole labrador väga vana tõug. Labradori tõuklubi moodustati 1916. aastal ning kollase labradori klubi alles 1925. aastal. Kuulsaks sai labrador maastikukatsetega ning Euroopasse jõudis tõug alles 19. sajandi lõpus Col Peter Hawkeri ning Malmesbury krahvi vahendusel. Üks tänapäeva labradori eelkäijaid oli krahvinna Lorna poolt kirjeldatud Malmesbury Tramp.
ÜLDMULJE:
Tugeva kehaehitusega ja lühikese nimmeosaga väga aktiivne koer (mis välistab liigse kehakaalu või raskepärase luustiku). Kolju on lai. Rinnakorv ja roided on laiad ja sügavad. Nimmeosa ja tagajäsemed on laiad ja tugevad.

FCI – Standard nr 122 / 12.01.2011
EESTI KENNELLIIT
KÄITUMINE/ISELOOM:
Tasakaaluka loomuga ning aktiivne koer. Tal on suurepärane haistmismeel ja pehme haardega lõuad. Armastab väga vett. Hea kohanemisvõimega koer, truu kaaslane.
Arukas, tähelepanelik ja sõnakuulelik. Tahab väga olla peremehele meele järele. Sõbraliku loomuga, ei ole agressiivne ega põhjuseta arglik.
PEA
KOLJUPIIRKOND:
Kolju: Lai. Selge joonega, ilma lihavate põskedeta. Üleminek laubalt koonule: Väljendunud.
NÄOPIIRKOND:
Ninapeegel: Lai, hästi arenenud ninasõõrmetega.
Koon: Jõuline ja mitte terav.
Lõuad/hambad: Keskmise pikkusega ja tugevad lõuad, tugevad
hambad. Perfektne, korrapärane ja täielik käärhambumine, mis tähendab seda, et ülemised hambad katavad alumisi ja väljuvad lõualuust otse.
Silmad: Keskmise suurusega, aruka ja heatahtliku ilmega. Pruunid või pähkelpruunid.
Kõrvad: Ei ole suured ega rasked. Ripuvad pea lähedal ning asetsevad kolju suhtes üsna taga.
KAEL:
Puhas, tugev, jõuline, hästi õlgadele kinnitunud.
KERE:
Ülajoon: Ühtlane.
Nimme: Lai, lühikese nimmeosaga ning tugev.
Rindkere: Hea laiusega ja sügavusega, hästi kaarduvate roietega tünnikujuline rinnakorv – selline ei mulje ei tohi olla tingitud liigsest kehakaalust.
SABA:
Saba on tõule väga iseloomulik. Sabatüvi on jäme ning otsa suunas läheb saba peenemaks. Keskmise pikkusega, ilma ehiskarvata. Saba on siiski terves ulatuses tihedalt kaetud lühikese, paksu ja tiheda karvaga, mis annab sabale ümara välimuse ning seetõttu nimetatakse seda ka „saarmasabaks“. Saba võib olla ulja hoiakuga, ent mitte
rõngakujuliselt selja kohale keerdunud.
JÄSEMED
ESIJÄSEMED:
Üldmulje: Esijalad on nii eest- kui külgvaates küünarnukist maapinnani sirged.
Õlad: Pikad ja kaldega.
Küünarvarred: Tugeva luustikuga ja sirged esijalad.
Esikäpad: Ümarad, kompaktsed, hästi kaardunud varvastega ning hästi arenenud padjanditega.
TAGAJÄSEMED:
Üldmulje: Hästi arenenud tagajäsemed, ei ole saba suunas laskuva joonega.
Põlveliiges (põlv). Hea paindega.
Kannad (pöialiigesed): Kannad on väga madala asetusega. Kooskandsus on väga ebasoovitav.
Tagakäpad: Ümarad, kompaktsed, hästi kaardunud varvastega ning hästi arenenud padjanditega.
KÕNNAK/LIIKUMINE:
Vaba ning maadhaarav liikumine. Nii ees- kui tagajalade liikumine on sirgjooneline ning korrapärane.
KARVKATE
Karv: Tõule iseloomulik. Lühike ja tihe. Karv ei ole laineline, samuti ei esine ehiskarva. Katsudes tundub üsna karm. Aluskarv on veekindel.
Värvus: Üleni must, kollane või maksapruun/šokolaadipruun.
Kollane värv võib varieeruda heledast kreemkollasest kuni rebasepunaseni. Väike valge täpp rinnal on lubatud.
SUURUS:
Ideaalne turja kõrgus:
Isased koerad: 56-57 cm.
Emased koerad: 54-56 cm.
VEAD:
Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugeda vigadeks ning nende tõsiduse aste sõltub otseselt konkreetse kõrvalekalde ulatusest ning selle mõjust koera tervist ja heaolu silmas pidades ning koera võimekusest teha tavapärast tööd.
DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:
• Agressiivsus või liigne argus.
• Selgete füüsiliste või käitumuslike kõrvalekalletega koerad diskvalifitseeritakse.
NB! Isastel koertel peab olema kaks nähtavalt normaalselt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.
Viimased muudatused on märgitud poolpaksus kirjas.
Tõlge: Multilingua büroo.
FCI – Standard nr 122 / 12.01.2011
EESTI KENNELLIIT